Borrelioosi Informatsioon

• Bakter
• Puuk
• Borrelioosi haigus 
• Ravi
• Alternatiivravi
• 

Sisu

Borrelia Burgdorferi

Borrelia-bakter on nüüd kaardistatud 
Det som är speciellt med borrelia är att sjukdomen är så seg. Den kan finnas i kroppen i tiotals år. Förklaringen är att bakterien lurar människans immunsystem.
Utgångspunkten förAntiAlitalos
avhandling var att försöka klarlägga varför sjukdomen kan finnas i kroppen i tiotals år. Vill man uttrycka det enkelt kan man säga att det beror på att borreliabakterien lurar kroppens försvarsmekanismer

Fakte Borrelioosist 

Borrelioosi sümptomid

Kas sul esineb imelikke sümptomeid, mille põhjust arstid ei oska seletada?
Borrelia kallas den stora immitatören då dess symptom kan vara likartade med en stör mängd andra sjukdomar. ILADS har funnit att personer med MS, ALS, Parkinson, Fibromyalgi i själva verket lider av Borrelia. Efter en riktigt ställd diagnos av ILADS läkare  har den drabbade människan äntligen fått adekvat hjälp.  

Puuk ning Borrelia bakter

PUUK

Borreliabakter on väga keerukas bakter ning haigused mida ta põhjustab on sama keerulised, kuna nad võivad erinevatel inimestel ilmneda ja kulgeda erinevalt. Tavalisel nakkusel on algus- ja lõppunkt; võtame näiteks kurgunakkuse: see algab, kui meil avalduvad sümptomid, me saame antibiootikumi ravikuuri mille läbi nakkusbakter sureb, me saame terveks, ning sellega nakkus lõpeb. Borrelianakkus ei kulge aga sama moodi, kuna tihti me ei tea ega suuda kindlaks teha nakkusesse jäämise aega ega ka lõppunkti, kus me võime öelda, et me oleme täiesti terveks saanud. Lisaks sellele võib Borreliabakter vormi muuta, mistõttu antibiootikum tema suhtes enam ei mõju ning see teeb selle bakteri ravi väga keeruliseks.
Puukidel on kolm arengustaadiumit: 1) vagel, 2) vastne ning 3) täiskasvanud puuk. Igas staadiumis peab puuk vähemalt ühe korra toituma st verd imema mõnelt loomalt või inimeselt. Kui ta on end verd täis imenud laseb ta end oma saagi küljest lahti ning laskub maapinnale, et toitu seedida ning areneda seejärel kas vaglast vastseks, või vastsest täiskasvanuks. Täiskasvanud puukide lõppfaasiks on uute munade munemine.


Puugid ei ole kuigi liikuvad. Puugi liikumisraadiuseks hinnatakse maksimaalselt 3 ruutmeetrit. Tavaliselt ronib ta rohukõrt või oksa mööda maapinnast veidi kõrgemale ning jääb seal ootama, et mõni loom vöi inimene sealt mööduks, mil ta oma esijalad välja sirutab, end saagi külge haagib ning seal pärast sobiva koha leidmist end vere imemiseks naha sisse imeb.

Täiskasvanud puugub munevad oma munad varakevadel ning ilmade soojenemisel arenevad munadest umbes kuu ajaga vaglad. Munad üldjuhul Borrelia spirocheti nakkuste ei kanna, kuid ka selliseid mune on leitud. Kui vaglad hakkavad otsima saaki, et verd imeda siis see protsent kui palju neist saakloomalt nakkuse saavad on väga erinev. Uuringud näitavad, et protsentuaalselt kõigub nakkuse saavate vaglade arv mõne kuni 20% vahel. Vaglad on kõige aktiivsemad kesksuvest augusti lõpuni. Vaglad pole suuremad kui pool pliiatsiteraviku otsa ning neid on palja silmaga praktiliselt võimatu märgata enne kui nad verd imenud on. Vaglad kinnituvad ning imevad verd üldjuhul hiirtelt ning muudelt väikestelt loomadelt. Mõned teadlased väidavad, et hiirtelt vakladele kanduv Borrelia-spiroheedi nakkus on väga suur. Kus ja kuidas Borreliabakter talvel on pole täpselt selge, aga on väga tõenäoline ning palju viitab sellele, et see borreliabakter levib puukidele just hiirte kaudu.
Kui puuk end vere imemiseks hiire keha külge kinnitab laseb ta haavasse natuke oma sülge, mis tuimestab hammustuse ning, mis ei lase verel hüübida. Borrelia-spiroheet, mis hiire veres peitub leiab tee puugi vagla seedeelundkonda, kes imeb endasse nakatunud verd.
Vaglad söövad tavaliselt kuni 72 tundi enne kui nad toidu seedimiseks oma saagist lahti lasevad ning maapinnale langevad, et toitu seedida ja vaglast vastseks areneda. See protsess võtab aega umbes 35 päeva. Koorunud vastsed talvituvad ning muutuvad aktiivseks alles järgneval kevadel. Paljud neist vastsetest on nüüd nakkusekandjad ning sõltuvalt sellest kui külm on olnud talv jäävad osad neist ellu, osad surevad. Kahjuks on meie laiuskraadidel viimastel aastatel olnud päris mitu pehmet talve mistõttu puukide arv meie metsades on oluliselt kasvanud. Piirkondades, kus on teada suuremal hulgal inimestel Borrelioosi nakatumt võib oletada, et lausa kuni 50% vöi rohkem puugivastsetest on kandnud viirust.


Vastsete suurus on umbes pliiatsiteraviku suurune ning ka neid on raske märgata. Nad proovivad verd imeda kõigilt loomadelt, kellega nad kokku juhtuvad puutuma: hiired, siilid, mägrad, isegi hirved ning ka inimeselt. Puugi vastsed söövad kauem kui vaglad, kuni 4-5 päeva, ning kasvavad seejärel täiskasvanud puugiks, mis võtab aega umbes 42 päeva. Kuna paljud vastsed on juba nakkusekandjad siis enamus loomi kes on nakkust kandva puugiga kokku puutunud saavad nüüd ka ise Borrelia spiroheedi kandjaks.

Täiskasvanud puugid on kasvult suuremad (silmaga inimesele kergesti nähtavad) ning on aktiivsed peamiselt hilissuvel ning sügisel. Võrreldes vaklade ja vastsetega on neid palju lihtsam märgata, kuid see ei aita palju, kuna hammustus ei ole tuntav ning paljud inimesed saavad seetõttu igal aastal puugihammustusel. Täiskasvanud puuk ei kinnitu ükskõik millise looma külge, vaid eelkõige suuremate peremeesoranismine külge, nagu näiteks mägrad, kitsed, hirved, kassid, koerad, ning samuti inimesed. Kui nüüd selline täiskavanud puuk on toitunud jääb ta talvituma. Ka sellised puugid, kel pole õnnestnud verd imeda võivad soojema talve korral talvituda ja talve üle elada ning on aktiivsed järgmisel kevadel. Nii need, kes said toitu enne talve, kui neede kes toituvad kevadel munevad oma munad kevadpäikese soojuses mil maapind soojenenud on.

Nad munevad kevadel umbes 2000-3000 muna. Õnneks söövad linnud ning putukad suure osa neist munadest ära. Kui on olnud tõeliselt külm talv, siis paljud nakkust kandvad puugid hukkuvad talvekülmas. Kui temperatuur langeb alla +5 kraadi ronivad puugid maapinna sisse peitu. Samuti ei kannata nad suvel kuumemat soojust kui +32C, mil nad hukkuvad.


Kahjuks on inimene erinevate meetmetega sekkunud looduse arengusse ning üritanud saada kontrolli selliste loomade üle mida klassifitseeritakse kui põllukultuuride kahjureid. See on viinud selleni, et lindude ja putukate arv on vähenenud, kes on puukide potensiaalseid hävitajaid misõttu puugid nüüd omakorda paljunevad suurematele aladele. Kaks suurimat ohtu puukide jaoks oleks saakloomade vähenemine ning kliima jahenemine kuid kuulates mida meie kliimateadlased meie täna räägivad meie planeedi tulevikust siis ei ole see tõenäoline juhtuma.
Täna ei ole Rootsi metsadesse peaaegu üldse järele jäänud röövloomi, kes hirvede levikut looduslikult piiraksid. Ühe hirve kehalt võib leida kuni 2000 puuki ning hirved on väga liivuvad. Nende looduslikud vaenlased nagu hundid ning ilvesed on Rootsi metsadest peaaegu kadunud ning inimene piirab täna metsloomade hulka jahipidamise kaudu. Metsloomad liiguvad seetõttu üha enam gruppidena, tulevad lähemale inimasustustele, mis suurendab tõenäosust kokkupuuteks inimesega. Ka globaalne soojenemine soodustab haigusestpõhjustavate bakterite levikut. Borrelioosi levitut on võimalik kontrolli alla saada siis, kui kui arstid mõistavad kuidas borreliabakter funktsioneerib, ning kui töötatakse välja sobilik raviprogramm inimestele, kes on haigestunud.
Kas Borrelia Spiroheet levib vaid hiirtel ning hirvedel?
Ei, johtuvalt looduse eripärast on saakloomad/peremeesorganismid eri made lõikes erinevad. Mõnedes Euroopa riikides võivad nakkuselevitajateks olla ka siilid, mis on puukidele kerge saak. Madeira saarel näiteks, kus ei elutse hirvesid ega muid suuremaid metsloomi levib Borrelia Spiroheet rottide kaudu, kellelt levib Borrelioosnakkus puukidele, ning kes omakorda kannavad seda edasi inimesele.