Borrelioosi Informatsioon
Teejuht sulle, kui sind on tabanud puuknakkus Borrelioos
Sisu
Borrelia Burgdorferi
Borrelia-bakter
on nüüd kaardistatud
Anti Alatalo doktoritöö väitekiri keskendub küsimusele kuidas ja miks saab see haigus olla kehas kümneid aastaid. Kui asja lihtsate sõnadega seletada siin on vastuseks, et borrelioosi bakter petab ära keha kaitsemehhanismi ning meie keha kaitsemehhanism lihtsalt ei tuvasta alati seda meile nii kahjulikku bakterit.
Fakte Borrelioosist
Lyme Disease-Dr Ray Stricker
- Vähem kui 50%-il nakatunutest tekib punetav laik
- Laboratoorimitestid pole 100% kindlad
- Bakter muudab oma vormi, mistõttu pole antibiootikimuravist alati abi
- Borrelioos on kliiniline haigus
- www.ILADS.ORG
- Puugid levitavad tulareemiat
- Lyme Disease-Medical NIGHTMARE, part 1
- Lyme Disease- Medical NIGHTMARE part 2
- Lyme Disease ABC News
- Ilads Guidelines
- Krooniline borrelioos
- Neuroborrelioos
Borrelioosi sümptomid
Kas sul esineb imelikke sümptomeid, mille põhjust arstid ei oska seletada?Borrelioosi haigust võib nimetada heaks imiteerijaks, kuna borrelioosi sümptomid on sarnased suurele hulgale teiste haiguste sümptomitele. ILADS-i arstid on tuvastanud, et inimesed kel on ALS, Hulgiskleroos, Parkinsoni tõbi, Fibromüalgia, reumaatiline artriit, ADHD ning Alzheimeri tõbi kannavad tegelikkuses borrelioosi nakkust. Peale ILADS-i arstide poolt pandud õiget diagnoosi on haigestunu saanud adekvaatset abi.
Borrelioosi põhjustab borreliabakter
Artikkel ajalehest ”Nya Åland” (”Uus Ahvenamaa”)
UUDIS 20.dets 2004
Borreliabakter kaardistatud.
Borrelioosi haiguse eripära on, et haiguse kulg on väga aeglane. Inimene võib nakkust kanda kümneid aastaid. Selle põhjuseks on see, et bakter petab ära inimkeha immuunsüsteemi.
Anti Alatalo doktoritöö väitekiri keskendub küsimusele kuidas ja miks haigus saab kehas olla kümneid aastaid. Kui asja lihtsate sõnadega seletada siis on vastuseks, et borrelioosi bakter petab ära keha kaitsemehhanismi, s.t. kaitsemehhanism lihtsalt ei tuvasta seda meile nii kahjulikku bakterit.
Oma uurimustöös leidis Anttil Alatalo, et kui borreliabakter on inimkehasse jõudnud hakkab ta tootma pinnaproteiini E. E tõmbab ligi rakkude kaitseaineid, faktor H, mida kehas leidub. Seetõttu ei tuvasta keha immunsüsteem Borreliabakterit ning bakter saab hakata vabalt levima. Informatsiooni mida bakter vajab, et toota pinnaproteiini E leidub väikestes dna-molekülides n.n. plasmiidides, mis võivad paljuneda iseseisvalt ning liikuda ühest rakust teise. See tähendab, et borreliabakteris on palju samalaadseid kuid ikkagi erinevaid plasmiide. Ning seetõttu suudab bakter hiljem kohandada oma proteiinitootmist vastavalt immuunsüsteemile.
Loodab, et leitakse vaktsiin
Tema lootus on, et nüüd, seda teades on meil võimalik välja töötada antikehad pinnaproteiin E vastu. ”Borrelioos, ehk Lyme-Borrelioos nagu on selle haiguse korrektne nimetus levib puukide kaudu ning on Ahvenamaa saarestikus väga levinud. Bakter põhjustab nii Ahvenamaa saarestikus kui kogu Soomes rohkesti neuroloogilisi haigusi”, märgib Annika Orre.
Bakteril, mis Euroopas põhjustab klassikalise borrelioosi haiguse ( Borrelia burgdorferi, Borrelia afzeli, Borrelia. garini) on tegelikult 5 erinevat bakteri tüüpi, mille hulgast kõige enamlevinud on Borrelia Burgdorferi. Et poleks vaja neid viit tüüpi alati eraldi täpsustada kasutatakse koondnimetust - Borrelia Burgdorferi sensu lato. USA-s leidub vaid Borrelia Burgdorferi, kuid Jaapanis näiteks on teadlased leidnud kuni 61 erinevat Borrelia Burgdorferi sensu lato tüüpi. Nüüd kus teadlased on hakanud paremini aru saama kuidas see bakter käitub võib julgelt öelda et see on väga keerukas parasiit-organism, kes kannab oma DNA-s väga palju informatsiooni, ning ta oleks suuteline elama 100 miljonit aastat. Kõige levinum bakteri levitaja on puuk, kui seda võivad teha ka muud putukad. Kui kuulata professor Klinghardtil siis ida Euroopas võib täna juba nakkuse saada ka sääskedelt. On vaid aja küsimus kui me võime rääkima hakata nakkustkandvatest sääskedest ka Rootsis ning teistes Põhja Euroopa maades.
Spiroheet on väga head innovaator. Kuna inimene on olnud tema peremeesorganismiks juba pikki aegu, on spiroheet välja arendanud just eraldi inimesele kohandatud DNA ahelad. Nad põimivad selle kromosoomilisse struktuuri, mis teeb inimese nakatamise lihtsaks. Lihtsamas keeles seletada püüdes, võttes appi arvutisõnavara - võib öelda, et spiroheedid on välja töötanud spetsiaalse tarkvara programmi mida paigaldades nad saavad nakatada inimese tark- ja riistvara.
Borrelia spiroheet
Borrelia bakter kuulub samasse perekonda kui süüfilist põhjustav bakter Treponema pallidum. Mõlemad bakterid on pikad sabaga kruvikujulised bakterid (vt pilti) ning neid on väga raske laboratooriumitingimustel välja aretada, identifitseerida ning uurida. Laboratooroimi tingimustel pole täna veel võimalik (vähemalt USA-s mitte) välja aretada ka süüfilise spiroheeti Treponema pallidum. See tähendab, et kõik uurimustöö, mis selles vallas on tehtud ja tehakse on väga keerukas. Veelgi keerulisem saab olema diagnostiliste testide leidmine borrelioosi haiguse uurimiseks, seda just mitteusaldusväärsete laboratoorimi testide tõttu.
Borrelia spiroheet kasvab väga aeglaselt, aeglasemalt veel kui Mycobacterium tuberculosis, mis põhjustab tuberkuloosi. See seletab seda miks see bakter põhjustab kroonilisi haigusid ning miks bakterit on laboratooriumitestide kaudu nii raske avastada.
Borrelia spiroheet eksisteerib kolmel erinevas kujul: spiraalkujul, tsüstkujul, ning L-kujul. Kui bakter on spiraalkuju (vt pilti) on tal rakusein ning edasi liikudes saab ta suruda ennast läbi rakuseinte (olla rakusisene, st intrasellulaarne), läbida vere-aju barjääri (liikuda ringi ajus ning närvisüsteemis) ning peituda liigesevedelikkudes. Ümber oma telje keereldes keerutab ta end nagu korgiavaja ning kruvib end niiviisi edasi mööda meie rakke. Niikaua kui bakter on spiraalses vormis toimib tavaline antibiootikum tema vastu hästi
Borrelia burgdorferi vasakul ning süüfilist põhjustav Treponema pallidum paremal.
Miks Borrelia spiroheet võtab tsüst kuju ning L-kuju?
Teatud tingimustes, kui bakter tunneb end ohus olevat rullib ta end kokku ning n.ö. kapseldub, st võtab tsüstvormi. See kapsel kaitseb teda erinevate antibiootikumide eest ning inimkeha antikehade eest. Borrelia organismid võivad sellises tsüst-vormis olla pikka aega, nii kaua kui vaja, et ellu jääda, ning kui aeg on küps (kui angibiootikumi kuur on lõppenud) et end lahti rullida ning jätkata enese edasi kruvimist läbi rakkude ning rakkude kahjustamist. Tavaline antibiootikum on võimetu kui bakter on tsüstvormis. Arstidele kes siinset informatsiooni juhtuvad lugema soovitaks tutvuda oma Norra kolleegide Brorson O Brorson uurimustööga, mis käsitleb ravi metronidazooliga ning tsüstvorme.
(In vitro conversion of Borrelia burgdorferi to cystic forms in spinal fluid, and transformation to mobile spirochetes by incubation in BSK-H medium; Brorson O, Brorson SH.; Dept. of Microbiology, Vestfold Sentralsykehus, Tønsberg.)
Vaata filmilõiku kuidas Borrelia spiroheet end tsüstiks kokku rullib:
See väga kompleksne bakter võib esile kutsuda väga kompleksseid sümptomeid, mida on nii meil endil kui ka arstidel väga raske seletada.
